See on minu linn. Tartu.
Ja mina olen tema oma. Ta tekitab minus emotsioone, mida ma ei tunne isegi siis, kui ütlen Eesti.
Enne olen tartlane- ja alles siis eestlane.
Ma armastan igat tahku sellest linnast. Ta uimaseid-kiirustavaid inimesi, sügisese linna lõhna ja suviseid öid pooltühjadel tänavatel. Ma armastan seda lume alla mattunud lampi Jakobi tänaval ja Toomemäge. Kohvikruus käes jalutuskäike. Ootamatuid pilke ja kohtumisi. Poolikuid naeratusi.
Ma armastan igat tahku sellest linnast. Ta uimaseid-kiirustavaid inimesi, sügisese linna lõhna ja suviseid öid pooltühjadel tänavatel. Ma armastan seda lume alla mattunud lampi Jakobi tänaval ja Toomemäge. Kohvikruus käes jalutuskäike. Ootamatuid pilke ja kohtumisi. Poolikuid naeratusi.
Paiku, millest möödudes mälus midagi torkab.
"Täpselt siin kohas ma tegin seda..."
Isegi aastaid tagasi.
Kui ma oleksin sõdur, kaitseksin oma linna kuni viimane molekul hapnikku eksleb mu kopsudes.
Kui ma oleksin sõdur, kaitseksin oma linna kuni viimane molekul hapnikku eksleb mu kopsudes.
Kui oleksin paguluses väliskirjanik aastate tagusest ajast, igatseksin tagasi just siia.
Tartu paneb mu tundma, paneb mu elema.
Tartu paneb mu tundma, paneb mu elema.
Veidral kombel on maailmas veel üks koht, mis tegi sedasama. Pariis.
Olen neid mõtteid peas edasi ja tagasi kerinud. Miks. Ja kuidas.
Ühel päeval lähen sinna uuesti. Et teada saada. Et tagasi tulla.
Kui ma siis lennujaamast läbi Eestimaa sõidan, naeran juba kaugelt, et näe, mu kodu paistab, niipea kui näen telemasti tuttavat siluetti. Nii, nagu lapsena.
Ja ma tulen, viskan oma maailmatarkust täis reisikohvrid Tammelinna väikese koridori põrandale laiali, teen ühe kuuma koduse kohvi ja tean, et olen jälle tervik.
Siin.
Kui ma siis lennujaamast läbi Eestimaa sõidan, naeran juba kaugelt, et näe, mu kodu paistab, niipea kui näen telemasti tuttavat siluetti. Nii, nagu lapsena.
Ja ma tulen, viskan oma maailmatarkust täis reisikohvrid Tammelinna väikese koridori põrandale laiali, teen ühe kuuma koduse kohvi ja tean, et olen jälle tervik.
Siin.
